Arvamus haridus- ja teadusministri määruse eelnõule „Ettevalmistava õppe korraldus ja õppekava nõuded ning rahastamise alused“

Eesti Koolijuhtide Ühenduse meelest on eelnõu asjalik ja me toetame määruse kehtestamist. Ettevalmistava õppe idee on hea, aga soovime nii mõnelegi teemale tähelepanu juhtida.

Määruse eelnõu § 2 lg 1 kirjeldab ettevalmistava õppe avamist koolis, seejuures antakse info asjakohaseks ülesandeks minimaalselt kuus kuud enne õppeaasta algust. See tähtaeg peaks olema pikem, et kool saaks end valmis panna teiselaadseks ülesandeks.

Koolil peaks olema piisavalt aega ja tuge ettevalmistava õppe kooli õppekava koostamiseks ja registreerimiseks. Loodame, et koolid saavad tuge (juhendmaterjale, ühisdokumente vms tehnilist tuge) individuaalsete õppekavade koostamisel, mis aitaks vähendada kooli, õpetajate ja rühmajuhendajate töökoormust. Küsimus on, kuidas toimub individuaalse õppekava kvaliteedi hindamine ning kes hakkab vastutama individuaalsete õppekavade kvaliteedi eest?     Eelnõu § 2 lõige 5 sätte kohaselt on individuaalses õppekavas määratud õpiväljundid. Kutseõppeasutuse seaduse § 311 lõike 3 kohaselt aga peavad individuaalse õppekava õpiväljundid kattuma kooli õppekavas kirjeldatutega. Palume viia eelnõu kooskõlla KutÕS § 311 lõikega 3.

Loodame, et Haridus- ja Teadusministeeriumis on mõeldud selle peale, millisel kujul ja millise sagedusega antakse koolile infot järgmise aasta prognoositava õpilaste arvu ja rahastuse kohta. Koolil tuleb ju kavanda töötajate leidmine, töölepingute sõlmimine (ja muutmine) ning teada on, et kvalifitseeritud spetsialistide, sh tugispetsialistide leidmine ei ole kerge ülesanne.

Koolidel tuleb leida eelkõige rühmajuhendajad. Eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt on rühmajuhendaja ülesandeks õpilase toe vajaduse märkamine. Teeme ettepaneku kehtestada see sõnastuses "õpilase esmase toe vajaduse märkamine". Rühmajuhendajale ei saa panna kogu vastutust õpilase toevajaduse märkamise eest, sest toevajaduse ilmnemine toimub erinevates olukordades, sh õppetöös, mil toevajadust märkab õpetaja. Seega peab koolides olema loodud süsteemne lähenemine õpilase toevajaduse märkamiseks. Täiendavalt on sätte kohaselt rühmajuhendaja ülesandeks “koostöös kooli tugiteenuste koordinaatoriga toe rakendamise korraldamine”. Rühmajuhendaja võiks olla nö juhtumikorraldaja rollis tugiteenuste vajaduse märkamisel ja tugiteenuste osutamisel ning teeme ettepaneku kas asendada sõnad “tugiteenuste koordinaatoriga” või täiendada enne sõnaga “tugispetsialistidega”.

Eelnõu § 3 lõige 2 sõnastus on hetkel selline, kus peavad olema täidetud kõik kolm kriteeriumit – rühmajuhendajal peab olema vähemalt keskharidus, sotsiaaltöö või noorsootöö valdkonna kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus. Vajab täpsustamist, millega tõendada pedagoogilist kompetentsust. Oluline, et oleks mingi objektiivne kriteerium, mille kohta saab öelda, kas täidetud või mitte täidetud, et vältida subjektiivsust. Samuti palume kaaluda, kas on mõtet piirata rühmajuhendaja kvalifikatsiooni ainult sotsiaaltöö või noorsootöö alase haridusega. Nii näiteks välistab see potentsiaalsete rühmajuhendajate seast laia inimeste ringi, kes võivad olla huvitatud sellise rolli täitmisest ja kelle ettevalmistus oleks sobilik.

Kas on mõeldud ka selle peale, kuidas piirkonna koolipidajad/koolid ja õpet vajavad noored saavad teada piirkonnas avatava ettevalmistava õppe grupist? Kas sellega tegeleb riik koordineeritult?

Eelnõu seletuskirjas on väide, mille kohaselt ettevalmistava õppe sihtrühma kuulub “õppimiskohustust täitev õppija, kes ei saanud sisse ei esmase ega täiendava vastuvõtu raames õppekohta gümnaasiumis, kutsekeskhariduses või kutseõppes”. Jääb arusaamatuks, kas mõeldud on, et ettevalmistavasse õppesse kandideerimise õiguse saamiseks peaks õppijakandidaat saama kõigepealt eitava vastuse esmases ja siis veel täiendavas vastuvõtus.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku koos eelnõuga muuta ka haridus- ja teadusministri 21.08.2024 määruse nr 23 "Õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtu ja kutseõppeasutusest väljaarvamise kord" (edaspidi vastuvõtu määrus) § 7 lõiget 5 nii, et ettevalmistava õppe õppekavale oleks võimalik kandideerida põhikooli lõpetajal ka esmase vastuvõtu raames, võimaldades koolil teha üks kord põhjalikum hindamine ja otsustada, kas õppija sobib ettevalmistavasse õppesse või on valmis asuma kohe erialaõppesse.

Määruses ettenähtud ühikuhind (nt 7224 € aastas/õpilane) lähtub 2025. a õpetaja alampalga määrast millele on lisatud 20% (kokku 2184 €). Teatavasti on maakondades ja kohalikes omavalitsustes reaalne õpetajate töötasu sellest kõrgem – 31.07.2025 seisuga 2300 € (haridussilm.ee). Kui ettevalmistav õpe hakkab toimuma kutsekoolides, siis on olukord lihtsam, sest HTM rahastab neid otse. Kui aga sõlmitakse leping KOVi poolt hallatava üldhariduskooliga, siis tuleb juba ette mõelda, millistest allikatest on kavandatud puudujääva osa katmine. Arvestus näitab, et õppevahendite, koolilõuna, õpisündmuste katteks kavandatud summa ei kata reaalseid kulusid. Kui 15 õpilasega grupis on näiteks 8 õpilast, kes vajavad nädalas 3 individuaalset tundi täiendavat õpet, teeb see aastas kokku 830 tundi. Sel juhul tuleb koolil palgata lisaõpetaja. Ettepanek on lisada ühikuhinda üks õpetaja ametikoht. Millistest allikatest on kavandatud puudujääva osa katmine? Ühikuhinna arvestamisel tuleb lisada individuaalsete tundide läbiviimise kulud. Kas võetakse arvesse, et õpilastega töötavad vajadusel vanemõpetaja ja/või meisterõpetaja kutsejärgu ning kõrgema töötasuga töötajad?

Juhime tähelepanu asjaolule, et ettevalmistava õppe õppekohtade jagamisel on aluseks võetud piirkonna vajadused, kuid HTM on ka ise kinnitanud, et õppija ei pea suunduma õppima enda elukohajärgsesse ettevalmistavat õpet pakkuvasse kooli, vaid võib liikuda ka mujale Eestis. Õpilaskoduga koolid võivad kanda sel juhul täiendavaid kulusid (õpilaskodu personal), kuid ettevalmistava õppe ühikuhinna sees need kulud ei kajastu ja neid koolile ka ei hüvitata. Palume lahendada olukord, kus õpilaskodu omavad koolid on majanduslikult halvemas olukorras võrreldes nende koolidega, kellel puudub õpilaskodu ja sellega kaasnevad personalikulud. Õpilaskodu omavatel koolidel võib osutuda vajalikuks tagada ööpäevaringne personal olukorras, kus õpilaskodus majutuvad õppimiskohustust täitvad alaealised.

Määruse kohaselt otsustab minister ettevalmistava rühma avamise ja tellib õppekohad. Kas kool saab ise paindlikult kohandada moodulite mahtu ja sisu või vajab iga muudatus ministeeriumi kooskõlastust?

Määruses on, et ettevalmistava õppe hindamine on arengupõhine ja mitteeristav. Meie praegune kogemus näitab, et kui kooli tuleb HTMi järelevalve, siis koolidelt nõutakse mitteeristava ja sõnalise hindamise teisendamist PGSi § 29 viiepallise hindamissüsteemiga. Kas see võib juhtuda ka ettevalmistava õppe puhul?

Saame aru, et ettevalmistav õpe on uus ja vajalik nähtus meie haridussüsteemis. Kas HTM on kavandanud riigipoolset metoodilist tuge ja koolitusi õpetajatele, tugispetsialistidele, rühmajuhendajatele ja koolijuhtidele?

Millised tagajärjed on, kui kool ei suuda kõiki õpilaste individuaalseid eripärasid hindamisel arvesse võtta? Millised on võimalused õppeperioodi pikendamiseks, kui õppija ei ole aasta jooksul valmis edasi õppima – kes selle otsustab ja millisel alusel? Palume täpsustada, kas eelnõu § 7 lõige 1 punkt 4 alusel on võimalik ettevalmistavas õppes, sarnaselt põhiharidusele, vähendada õpitulemusi.

Täpsustamist vajab ka, kuidas ettevalmistav õpe ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvis 50 ette nähtud lisaõpe põhikooli lõpetanutele omavahel seotud on ning kuidas toimub otsustamine, kas õpilane läheb lisaõppesse või ettevalmistavasse õppesse.

Leiame, et suuremal määral ja selgelt on vaja esile tõsta ka toevajadusega õppijad ettevalmistava õppe sihtrühmana. Määruse eelnõus ei ole neid välja toodud.

Täiendavalt soovime lisada, et meile teadaolevalt ei ole veel tehtud otsust, kas, kuidas ja millal saavad põhikooli lõpetajad teha järeleksami, kui neil esmasel korral eksam ebaõnnestus. Pärast ettevalmistavat õpet peaks kindlasti olema õpilasel võimalus põhikooli lõpueksam uuesti sooritada.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Urmo Uiboleht

Eesti Koolijuhtide Ühenduse juhatuse esimees